Georg Kuusik uuris mee naturaalsust

Nimi: Georg Kuusik
Klass: 12
Lemmikõppeaine: Keemia ja ajalugu
Uurimistöö pealkiri: “Neutraalsete suhkrute määramine erinevatest metest kapillaarelektroforeesi meetodil”
Juhendaja: Jana Kazarjan

Idee ja eesmärgid
Georg Kuusikul olid uurimistööd alustades väga ambitsioonikad plaanid. „Mõtlesin uurida taimekaitsevahendite ja muude mürkide sisaldust mees, mida leidub kahtlemata väga väikestes kogustes ja mille tuvastamine on ülimalt keeruline,“ täpsustab abiturient. Juhendajaga koostöös valiti realistlikum ja teostatavam teema. „Arutasime ka suhkrute sisalduse määramist mõnest teisest toiduainest, näiteks jogurtijookidest, mahladest, limonaadidest jne, et kontrollida tootja poolt pakendile pandud teabe õigust,“ tutvustab noormees teisi võimalikke teemasid.
Mee juurde otsustati jääda ka seetõttu, et Georgile mesi maitseb ning kuna ta tarbib seda ohtralt, siis soovis ta teada selle täpsemat koostist ning erinevate riikide toodangu erinevust. „Meedias on olnud palju juttu erinevate magustajate, suhkru ja selle asendajate, kahjulikkusest ja kasulikkusest tervisele. Levinud on arvamus, et kõige kasulikum on tarbida võimalikult looduslähedasi produkte. Mesi on kahtlemata üks kõige naturaalsemaid võimalikke magustajaid,“ selgitab Georg oma huvi.  „Uurimuse eesmärgiks oligi välja selgitada, kas meed, mis on saadaval Eesti turul on kõik ühteviisi naturaalsed ning kas esineb erinevus kodu ja välismaiste mete kvaliteedis.“ Lisaks lootis ta avastada tuntava erinevuse kodumaise ja välismaalt pärit mete vahel, samuti oli asjaga rohkem kursis olles oluline uue taustelektrolüüdi loomine ja katsetamine.

Georg Kuusik (foto:erakogu)

Georg Kuusik (foto:erakogu)

Uurimistöö kirjutamine
Materjali uurimistöö kirjutamiseks otsis noormees peamiselt internetist, lisaks külastas ta raamatukogusid teatud spetsiifilisemate asjade leidmiseks. „Materjali otsimisele aitas palju kaasa ka juhendaja, kes tunneb antud analüüsi meetodit hästi ja oskas soovitada korrektseid ja vettpidavaid allikaid,“ tänab Georg juhendajat abi eest. Ta lisab, et kirjanduse leidmine võttis siiski kaua aega, kuna antud teema (kapillaarelektroforees) kohta on väga palju materjali ilmunud. „Õnneks ei saanud kurta info puudumise üle, probleemne oligi vaid õige valest eraldamine,“ täpsustab ta.

Kirjutamise juures noormehe jaoks midagi keerulist ei olnud. Ta lisab aga, et töö enda juures oli kahtlemata kõige vaevarikkam kapillaarelektroforeesi protsessist ja masina tööpõhimõttest põhjalikult aru saamine (milleks on kasutusel erinevad puhvrid, taustelektrolüüdid, kapillaari seina laeng ja selle muutmine, mis rolli mängib pH jne. jne. „Olen kindel, et iga teema puhul esineb keerulisemaid hetki, mis tuleb ületada, neist kõrvale põikamine ja uue teema valimine ei viiks minu meelest kokkuvõttes parema tulemuseni ning raiskaks ainult aega,“ vastab Georg küsimusele, kas ta mõtles ka teema vahetamise peale.

Tulemused
Georg on töö tulemustega rahul, uus väljatöötatud taustelektrolüüt toimis ning tulemused mee koostisest olid intrigeerivad. „Kahtlemata oli antud töö suurepäraseks kogemuseks suuremahulise uurimuse kirjutamise vallas. Kapillaarelektroforeesi tundmaõppimine arendas kindlasti minu teadmisi keemiast ja bioloogiast – eriti just rakenduskeemia vallas,“ sõnab noormees. Ta lisab, et koolikeemias on küll õpitud seoseid ja reaktsioone, kuid seda, milliseid aineid analüütilises keemias reaalselt kasutatakse, programmid kahjuks ei tutvustata.

Georg Kuusik 23-25 jaanuaril toimunud rahvusvahelisel väitlusturniirilt "English College Open'il" (foto:erakogu)

Georg Kuusik 23-25 jaanuaril toimunud rahvusvahelisel väitlusturniirilt “English College Open’il” (foto:erakogu)

Abituriendi jaoks ei olnud see aga esimene uurimistöö. „Olin varem juba mitu uurimust teinud ja üks sõber oli sellest projektist varem osa võtnud, – leidsin, et oleks huvitav teha uurimust paremates tingimustes kui seda koolilaborid võimaldavad. Väga oluline oli võimalus saada antud valdkonda suurepäraselt tundev juhendaja,“ täpsustab ta Eesti Teadusagentuuri „Noore uurija stipendiumi“ projekti sattumist.

Juhendaja Jana Kazarjanr:
G. Kuusiku juhendajana võin öelda, et Georg tegutses aktiivselt ja sihikindlalt oma ülesannete lahendamisel. Samas oli ta töökas, uuris probleeme põhjalikult ning astus edasisi samme alles siis, kui asi oli kindel. Ta on silma paistnud hea teoreetilise ettevalmistusega, hea eksperimentaatorina ja võimega iseseisvalt lahendada esilekerkivaid teaduslikke probleeme.

Pinginaaber Maria Orav:
Georg on inimene, kellest on võimalik ainult ülivõrdes rääkida. Ta on intelligentne, laia silmaringi ja rohkete teadmistega noorhärra. Ta on suurepärase tööeetikaga hakkaja hing, kes suudab edukalt iseseisvalt töötada. Ta haarab koolis mängleva kergusega kõiki aineid, olenemata valdkonnast. Tal on oivalised analüüsimisvõimed, aga ta on samuti loov.  Tema järjepidevus, pühendumine ja põhjalikkus on imetlusväärne.
Kõige selle juures on Georg tagasihoidlik, kombekas ja austav. Ta on alati abivalmis, sõbralik, siiras, hea huumorisoonega ja võrratu vestluskaaslane.  Georg oskab elu nautida, alustades oma eriretseptidest toiduvalmistamisel  ja lõpetades laulu- ja tantsuoskusega. Särava ja sooja inimesena toob palju rõõmu puistesse koolipäevadesse.